Vatla mõisaansambel

1807 Otto Von Roseni valdusesse läinud mõisaansambli hooned on ühed esinduslikumad Läänemaal. Haruldane on triumfiteemaline hallides toonides friis saalis ning mantelkorstnas asuv grotilaadne mõisahärra magamistuba, mille seintele on maalitud eksootilised lõunamaised taimed. Ovaalikujulist esiõue piiravad kaarjas ait ja tall. Praegu asuvad peahoones Vatla külaselts ja raamatukogu.Huvitav teada! Legendi järgi olla Vatla mõisahärra naabermõisnikuga kihla vedanud, et […]

Lihula linnuse varemed

Lihula määrati 1211 a. Riia peapiiskop Alberti poolt Eesti piiskopkonna keskuseks. Linnusemäel asunud muinaseestlaste linnuse asemele ehitati 1238 a. kivilinnus. Linnuse omanikeks on olnud nii taanlased, rootslased, sakslased kui venelased, hetkel on säilinud vaid varemes linnusemüürid. Huvitav teada: Senised kaevamised on näidanud, et Lihula piiskopilinnus kujutab endast ühte unikaalsemat 13. saj kaitserajatist Baltikumis. Selle tuumikuks […]

Pärnu Katariina kirik

1769. aastal valminud Katariina ehk Jekateriina kirik on stiilipuhtaim ja rikkalikem barokk-kirik Eestis. Fassaadide kujundus on barokile omaselt liigendatud ja reljeefne ning kuue tornikiivri lõpetuseks olevad saledad nõeltipud lisavad hoonele kergust ja pidulikkust. Kuna kirik on ehitatud sajand varem kui enamik õigeusu kirikuid, erineb see arhitektuurselt nendest, samas on mõjutanud apostliku õigeusu kirikuarhitektuuri arengut kogu Baltikumis. […]

Karuse kirik

Karuse kirik on Läänemaa üks vanemaid sakraalehitisi, ehitatud 1260. aastatel Liivimaa ordule kindluskirikuna. Kirik sai valmis 1267.aastal. Sisustusest vaata säilinud barokk-kantslit ja altarit, kirikaias jalutades näed säilinud trapetsikujulisi hauaplaate lausa 13. sajandist ja rõngasriste 17. sajandist. Huvitav teada: Kirikusse on tõenäoliselt maetud Liivi ordu ordumeister Otto von Lutterberg, kes saanud Karuse lähedal merejääl lahingus leedulastega […]

Soontagana maalinn

Avaste soo saarel asuv 7-8. saj rajatud Soontagana maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. See oli ringvall-linnus suurusega 50 x 100 m, mis ulatus muust saarest 6-7 m kõrgemale. Linnusesse viinud väga salajane veealune tee läbi soo, mida mööda osanud minna vaid teadjad inimesed. 1226. aastal toimunud viimaste ristimistega võib paiga lugeda saksa ristirüütlitele […]

Varbla Urbanuse kirik

1861.a. valminud Varbla Urbanuse luteri kirik on valgeks krohvitud lihtne ühelööviline neogooti hoone, saleda telkkiivriga kaetud torni ja kõrgete kitsaste akendega.  Pühakoja tagasihoidlikule välisilmele vastandub aga küllaltki rikkalik rannarootsi kirikute stiilis interjöör. Sisenedes satud kui kummuli keeratud paati – sellise mulje jätavad allapoole kaardus laetalad ja lae pikilaudis. Kirikul on kolm 17. saj pärit altarimaali ning […]

Raimond Valgre skulptuur

1930-ndatel Pärnus musitseerinud ja linnale palju kuulsust toonud muusik Raimond Valgre on täna pronksi valatuna istumas Kuursaali kõrval rannapargis. Skulptuuri autoriks on Rait Pärg. Võimalus võtta Eesti armastatud helilooja kõrval istet ning nautida tema kaunist loomingut. Skulptuuri juures kõlavad vaikselt tuntud Valgre viisid F. Goya esituses: “Pärnu ballaad”, “Sinilind”, “Saaremaa valss”, “Peagi saabun tagasi su […]

Vändra Martini kirik

Vändra kirik on üks lihtsamaid hilisbarokseid 18. sajandi kirikutest. Kirik koosneb segmentkaarsete akende ja uksega liigendatud pikihoonest, millega liitub idas nelinurkne käärkamber. Terviklikus kirikuruumis eraldi kooriosa puudub, altarikujundus on klassitsistlikult range.  Oreli on ehitanud Tartu meister Wilhelm Müllwerstedt. Oma nime kannab kirik usureformaator Martin Lutheri mälestuseks. Kirikut ümbritseb kalmistu ning siia on püstitatud ka ausammas Eesti […]

Tõstamaa mõis

Kaunilt restaureeritud ja värvika ajalooga Tõstamaa mõis on piirkonna tuntumaid vaatamisväärsusi. Teadaolevalt juba keskajast pärit ja tänaseks järelklassitsistliku ilmega mõis tegutseb alates 1921 koolina. Ekskursiooni käigus tutvustatakse sulle mõisa ajalugu ja ruume, eriti uhked on mõisa seina- ja laemaalingud, kaunis paraadtrepp ja mantelkorstna alune ruum. Muinsus- ja looduskaitse all olevat mõisaparki kroonib 23m läbimõõdulise võraga […]

Tihemetsa Voltveti mõisahoone

Voltveti mõisa kohta on esimesi teateid 1563. aastast. Mõisa hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1830 ja seda ilmestab nelja toskaana sambaga portikus laia trepiga. 1925. aastal alustas majas tegevust Voltveti metsakool, hiljem Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht. Hoonele ehitati juurde kolmas korrus ja tiibhoone. See on hoone tervikpilti ja elegantsi oluliselt vähendanud, kuid omal ajal üks Pärnumaa […]